Putinil gaas, Obamal nafta

Nafta hind on maailmaturul viimase kolme kuuga kukkunud 20 protsenti. Naftatulud moodustavad Venemaa eelarvest suure osa, seetõttu on hakanud kannatama nii riigi majandus kui ka rubla kurss, mis on vajunud rekordmadalale.

Ainult toorainetest sõltuv riik on haavatav, nii ka suurim naftatootja Venemaa. Praegu naftaturu kohta erinevaid analüüse lugedes torkavad silma märksõnad: ületootmine, vähene nõudlus ja maailmamajanduse nõrkus. Kuid kas see on ainult juhus, et nafta hind nii kiiresti langeb?

USA on muutunud üha suuremaks naftatootjaks, olles praegu Venemaa ja Saudi Araabia järel kolmas. USA toodab ise rohkem ega pea seetõttu maailmaturult enam nii palju naftat ostma. See surub ka hindu alla.

Reaalse sõjalise konflikti tõenäosus Lääne ja Venemaa vahel Ukraina idaosas toimuva tõttu on väike. Sõda käib teiste vahenditega nagu gaas ja nafta. Naftatulude vähenemine on Putinile õudusunenägu ja see tõmbab tema vallutusplaanidele pidurit. Kui praegune nafta hinna kiire langus pole tõesti kokkusattumus, on Obama selle hästi ära tabanud, kuna sellega saab ta Putinit ohjes hoida.

Erinevate pankade hinnangul peaks naftabarreli hind püsima vähemalt 104 dollaril, muidu tuleb Venemaa järgmise aasta eelarve negatiivne. Seetõttu on Venemaal valida, kas hakata korralikuks maailmakodanikuks või süüa ära see supp, mida keedetakse kokku naftaturul.